Käimas on AASTA KERGEJÕUSTIKLASTE VALIMINE 2024.
Meie külas elab Mia Mireia Uusorg, kes kandideerib U18 vanuseklassis aasta sportlaseks, kutsume Teid üles hääletama! Hääletamine kestab 18. novembrist kuni 24. novembrini (k.a).
Tegime Miaga intervjuu, kus saad veidi rohkem infot tema sportlaskarjäärist.
1. Kuidas ja millal alustasid kergejõustikuga?
Mina alustasin kergejõustikuga juba
väga noores eas, täpsemalt olin kahene, kui oma esimesse trenni läksin endast kõvasti
vanemate lastega pusima. Trenni panid mind küll vanemad, aga trennis käia tahtsin mina. Esimene klubi, mida esindasin oli Audentes ja sealt ka minu esimene treener Kaire Kaljusto, kes oli kindlasti põhjus, miks kergejõustikuga jätkata otsustasin.
2. Milline on olnud Sinu sportlasteekond siiani – mis on olnud suurimad
väljakutsed ja saavutused?
Teekond siiani ei ole olnud alati lihtne, kuid kaldun uskuma, et on kindlasti raskemaid juhtumeid, kui minul. Raskeim hetk siiani on olnud põlvevigastus, kui olin noor, mille tagajärjel olen vahetanud kõrguse ja kauguse tõukejalga rohkem kordi, kui suudan kokku lugeda. Sama proovile panevad on olnud ka hüppeliigese vigastused, mis vaevasid mind viimased 4 sügist järjest. Nendest kõrvale vaadates on suurimad saavutused olnud pääseda oma esimestele suurvõistlustele (EYOF, U18-EM). Muidugi on olulised olnud ka kõik väiksemad võistlused, aga suurvõistlused on hoopis midagi muud. See tunne staadionil on totaalselt teine ja ei anna võrrelda väikevõistlustega.
3. Kuidas tundsid end, kui said teada, et oled valitud U18 vanuseklassi aasta
sportlaseks kandideerima?
Olin tegelikult üllatunud, kuna ma ei osanud kuidagi hinnata seda olukorda, et ma tõesti võisin seal olla see aasta, kuigi mul on ju hea hooaeg seljataga. Üllatus oli ainult positiivne ja olin väga tänulik, et mind üldse nomineeritud oli.
4. Milline roll on Sinu perel olnud sinu sportlase karjääris?
Pere on mänginud kindlasti üüratult suurt rolli. Kergejõustikuni jõudsin läbi oma isa, kes oli kunagi ise sportlane ning läbi oma suurema venna, kes käis enne mind juba kergejõustiku trennis. Samuti on mu pere alati minu suurimad toetajad olnud. Tulevad igale võimalikule võistlusele kohale ja karjuvad alati hääle tühjaks. See annab mulle nii palju juurde, teades, et nad on alati minu toetuseks kohal.
5. Kuidas näeb välja Sinu igapäevane treeningrutiin ja kuidas tasakaalustad
sportimist kooli ja muude tegevustega?
Nädalas on mul 5-6 trenni, seega on tihe graafik, kuid kooli ja vaba aega tasakaalustada pole eriti keerukas. Kergejõustik on mulle nii suure enese distsipliini andnud, tänu millele suudan ma kogu oma igapäevaelu tasakaalustada ja leida aega kõigeks. Tuleb ka ette hetki, kus on vaja puhkust, sellistel päevadel mainin ma seda oma treener Liivi Eerikule, kes on alati sellises osas mõistev olnud ja ei pane üle. Nii treenerile, kui ka minule on väga oluline olla terve ja nautida seda protsessi, see kajastub ka minu treeningplaanides.
6. Mis on olnud Sinu kõige meeldejäävam spordivõistlus või hetk siiani?
Meeldejäävaim hetk olnud kindlasti U18 EM 7-võistluse esimese päeva lõpp, kus
jooksin 200m isikliku rekordi (24,94). See sellepärast, kuna haigestusin tegelikult EM- i teiseks päevaks, seega ei olnud kogu see protsess enam nii nauditav, kui oli esimesel päeval ja ma kindlasti üllatasin iseennast selle tulemusega mitmevõistluse esimese päeva lõpus. Selles hetkes oli nii palju positiivseid emotsioone ja ma tõsiselt nautisin igat momenti sellest.
7. Millised on Sinu tuleviku eesmärgid kergejõustikus ja väljaspool seda?
Kergejõustikus sooviksin sellel aastal jõuda U20EM-le Soomes. Ja muidugi, et mul
selle aasta hooaeg hästi õnnestuks. Väljaspool kergejõustiku on eesmärk lõpetada
gümnaasium ja minna ülikooli, kas siis Eestisse või välismaale. Loodan, et kõik läheb plaanipäraselt ja suudan oma eesmärgid täide viia.
8. Kuidas inspireeriksid teisi Alasniidu noori rohkem sportima ja tervislikku
eluviisi järgima?
Käige Alasniidu pereolümpial, sõitke külavahel jalgrattaga kasutage ära kõiksugu võimalusi, mis meil külas on nt korvpalli väljak, jalgpalli väljak ja võrkpall. Eelkõige on see enda teha, kõik on tahtes kinni ja pole vaja alati enda mugavustsoonis olla.
9. Kui Sul oleks võimalus anda üks nõuanne noortele, kes unistavad spordis tippu
jõudmisest, mis see oleks?
Järjepidevus on võti. Kui kohe tulemust ei näe või ei oska nähe ei ole veel vaja sussi nurka visata. Ka kaotamise oskus on oskus, mida tuleb arendada.
Tegime Miaga intervjuu, kus saad veidi rohkem infot tema sportlaskarjäärist.
1. Kuidas ja millal alustasid kergejõustikuga?
Mina alustasin kergejõustikuga juba
väga noores eas, täpsemalt olin kahene, kui oma esimesse trenni läksin endast kõvasti
vanemate lastega pusima. Trenni panid mind küll vanemad, aga trennis käia tahtsin mina. Esimene klubi, mida esindasin oli Audentes ja sealt ka minu esimene treener Kaire Kaljusto, kes oli kindlasti põhjus, miks kergejõustikuga jätkata otsustasin.
2. Milline on olnud Sinu sportlasteekond siiani – mis on olnud suurimad
väljakutsed ja saavutused?
Teekond siiani ei ole olnud alati lihtne, kuid kaldun uskuma, et on kindlasti raskemaid juhtumeid, kui minul. Raskeim hetk siiani on olnud põlvevigastus, kui olin noor, mille tagajärjel olen vahetanud kõrguse ja kauguse tõukejalga rohkem kordi, kui suudan kokku lugeda. Sama proovile panevad on olnud ka hüppeliigese vigastused, mis vaevasid mind viimased 4 sügist järjest. Nendest kõrvale vaadates on suurimad saavutused olnud pääseda oma esimestele suurvõistlustele (EYOF, U18-EM). Muidugi on olulised olnud ka kõik väiksemad võistlused, aga suurvõistlused on hoopis midagi muud. See tunne staadionil on totaalselt teine ja ei anna võrrelda väikevõistlustega.
3. Kuidas tundsid end, kui said teada, et oled valitud U18 vanuseklassi aasta
sportlaseks kandideerima?
Olin tegelikult üllatunud, kuna ma ei osanud kuidagi hinnata seda olukorda, et ma tõesti võisin seal olla see aasta, kuigi mul on ju hea hooaeg seljataga. Üllatus oli ainult positiivne ja olin väga tänulik, et mind üldse nomineeritud oli.
4. Milline roll on Sinu perel olnud sinu sportlase karjääris?
Pere on mänginud kindlasti üüratult suurt rolli. Kergejõustikuni jõudsin läbi oma isa, kes oli kunagi ise sportlane ning läbi oma suurema venna, kes käis enne mind juba kergejõustiku trennis. Samuti on mu pere alati minu suurimad toetajad olnud. Tulevad igale võimalikule võistlusele kohale ja karjuvad alati hääle tühjaks. See annab mulle nii palju juurde, teades, et nad on alati minu toetuseks kohal.
5. Kuidas näeb välja Sinu igapäevane treeningrutiin ja kuidas tasakaalustad
sportimist kooli ja muude tegevustega?
Nädalas on mul 5-6 trenni, seega on tihe graafik, kuid kooli ja vaba aega tasakaalustada pole eriti keerukas. Kergejõustik on mulle nii suure enese distsipliini andnud, tänu millele suudan ma kogu oma igapäevaelu tasakaalustada ja leida aega kõigeks. Tuleb ka ette hetki, kus on vaja puhkust, sellistel päevadel mainin ma seda oma treener Liivi Eerikule, kes on alati sellises osas mõistev olnud ja ei pane üle. Nii treenerile, kui ka minule on väga oluline olla terve ja nautida seda protsessi, see kajastub ka minu treeningplaanides.
6. Mis on olnud Sinu kõige meeldejäävam spordivõistlus või hetk siiani?
Meeldejäävaim hetk olnud kindlasti U18 EM 7-võistluse esimese päeva lõpp, kus
jooksin 200m isikliku rekordi (24,94). See sellepärast, kuna haigestusin tegelikult EM- i teiseks päevaks, seega ei olnud kogu see protsess enam nii nauditav, kui oli esimesel päeval ja ma kindlasti üllatasin iseennast selle tulemusega mitmevõistluse esimese päeva lõpus. Selles hetkes oli nii palju positiivseid emotsioone ja ma tõsiselt nautisin igat momenti sellest.
7. Millised on Sinu tuleviku eesmärgid kergejõustikus ja väljaspool seda?
Kergejõustikus sooviksin sellel aastal jõuda U20EM-le Soomes. Ja muidugi, et mul
selle aasta hooaeg hästi õnnestuks. Väljaspool kergejõustiku on eesmärk lõpetada
gümnaasium ja minna ülikooli, kas siis Eestisse või välismaale. Loodan, et kõik läheb plaanipäraselt ja suudan oma eesmärgid täide viia.
8. Kuidas inspireeriksid teisi Alasniidu noori rohkem sportima ja tervislikku
eluviisi järgima?
Käige Alasniidu pereolümpial, sõitke külavahel jalgrattaga kasutage ära kõiksugu võimalusi, mis meil külas on nt korvpalli väljak, jalgpalli väljak ja võrkpall. Eelkõige on see enda teha, kõik on tahtes kinni ja pole vaja alati enda mugavustsoonis olla.
9. Kui Sul oleks võimalus anda üks nõuanne noortele, kes unistavad spordis tippu
jõudmisest, mis see oleks?
Järjepidevus on võti. Kui kohe tulemust ei näe või ei oska nähe ei ole veel vaja sussi nurka visata. Ka kaotamise oskus on oskus, mida tuleb arendada.
