Enamus Harku küla praeguse Tiskre küla taludest on pärit aastatest 1894-1896.
19.
sajandi keskel, pärisorjuse lõppemise järel, hakkasid tänaste vanade talude
esivanemad siia kanti talusid ostma. Küla kivid küla algust märkiva aastarvuga
on külasse paigaldanud Rein Tampere, Rein Pars ja Aarne Kopli, kes on ka kandi vanade talukohtade
omanikud.
Algselt on küla nimi olnud Harkva küla.
Läti Hendriku Liivimaa kroonikates 1241 ka Harkua küla nime all.
Vanasti peeti ka igas talukohas loomi ja karjamaa asus tänase paekarjääri
alal.
Vanast külast kuni Paldiski maanteeni laius kadakane karjamaa.
Kiriku tee ääres paiknevad vanad varemed. Seal oli varem lehmalaut, hiljem
sigala.
Tee külani kulges oja äärest.
Ventri
hoone omanik Jaan Venter oli Tallinna voormees ja temal läks nii hästi, et ta
kasvatas hobuseid. Hobuseid treeniti tavel järve jääl. Tänane Ventri mõisa pärija elab Austraalias. Hoone seisab ja laguneb.
Juhani
Puukooli territooriumil asub kabel, kuhu kunagi on maetud Ventri mõisaproua. Hiljem maeti ta mujale ümber.
Harkujärve kiriku asemel oli varem elamu. Kiriku ehitusega alustas nõuka aja lõpul sohvoos, jätkas Aino Järvesoo.
1956 käis veel viimane rong Tallinn-Väiksest Harku jaama kitsarööpalisel raudteel, lõpp-peatus Väänas.
Harkujärve bussipeatuse vastas asuvas hoones oli varem küla toidupood.
Mõisade maad müüdi kunagi pikkade siilakatena ja seetõttu endiste põllumaade omanikud lõid paarkümmend aastat tagasi äriühingu suuremaks elamuarenduseks. Maaomanikud olid ka esimese uusarenduse omanikud.
Liiva
tee maa-aladel on kasvatatud vilja, kartuleid. Alasniidul kasvatati kapsaid ja
muid köögivilju. Mida enam paekalda suunas, seda viljakam on muld ja maa läheb
kruusaseks, mis hoiab niiskust ja maa on viljakas.
Kandi vanades talukohtades on olemas ka vanad salvkaevud.
Kandis
asuvad ka kaitsealused tammed:
Pilladu tamm on kaitsealune tamm Harkujärve külas
endise Pilladu talu alal. Puu võeti kaitse alla 1959. Puu ümbermõõt on 327 cm (mõõdetuna 1,3
m kõrguselt) ja kõrgus 20 m.
Rabakivi tamm oli kaitsealune tammepuu Tiskre külas
Rabakivi talu juures. Puu võeti kaitse alla 1959. Tänapäeval on puu
täielikult ära kuivanud. 1998.
aasta andmete järgi oli puu ümbermõõt 260 cm (mõõdetuna 1,3 m kõrguselt) ja
kõrgus 16 m
Kalmistu Surnumägi asub Tiskre külas. Kalmistu on arvele võetud arheoloogiamälestisena. Surnumägi oli paik kuhu maeti kunagi Tallinna katkuhaiged. Seal asus hiljem ka külaplats kus oli võrkpalliväljak, külakiik ja küla jaanitule lõkkekoht.
Kõige uuem uudiseks on, et sel kevadel on kandis nähtud šaakalit ja ilvest.